Alates 1980-ndatest on maaküte kodukütteviisina populaarsust kogunud ja on tänase päevani kõige efektiivsem kütteviis, nii eramajadele kui ka kortermajadele. Soomes ja Rootsis on just kortermajad need, kes enim maakütte efektiivsust ära kasutavad ja sellest läbi madalamate küttekulude kasu lõikavad.
Meil Eestis ei ole maaküte veel sellist hoogu sisse saanud, kuid kõik kasutajad on eranditult küttekuludelt võitnud. Arvutused on näiteks näidanud, et maaküte on ligi neli korda odavam kui elektriradiaatoriga kütmine ja kaks korda odavam kui puudega kütmine, rääkimata sellest, et viimasega neist kaasneb ka manuaalne töö kütmise või lisaks ka sissetoomise ja lõhkumise näol.
Siinkohal tasub ära märkida, et maakütte puhul on tegemist täisautomaatse lahendusega, kus ainus kaasnev töö on paigaldajal ja seegi on ühekordne. Edaspidi hoiab maaküte juba vastavalt teie nupuvajutusele, kas sooja või jahedat, mis teeb sellest äärmiselt mugava kütteviisi ja on seeläbi tõusnud oma aega kõrgelt väärtustavate Eesti elanike seas eelistatuimaks kütteviisiks.
Kui tänase seisuga on Eesti kõige populaarsem viis maakütet paigadalda niinimetatud horisontaalse kollektoriga, mis sisuliselt tähendab seda, et torustik, millega maapõuest soojust kogutakse on võrdlemisi suure pindala peale ära jaotatud ja see on piiranud nii mõnegi väiksema krundiga või haljastusega krundiga huvilisel maakütte paigaldamist.
Just krundi suurus või haljastus, mida ei soovita rikkuda, on olnud suurimad komistuskivid, kui on soovitud paigaldada maakütet. Selleks on tänapäeval aga juba päris mitu lahendust, mis ainuüksi ei lahenda ära muret, et krunt on liiga väike või ei soovita haljastust rikkuda, vaid lisab ka kogu küttesüsteemile omajagu efektiivsust.
Kuna soojus maapinna sügavustes on stabiilsem, kui pealiskihis, mille talvine ja suvine temperatuur on suuresti erinevad, siis võimaldab vertikaalne kollektor ehk puuraukudega loodud kollektor oluliselt stabiilsemat kasutegurit läbi aasta ja nõuab seeläbi elektrijõul töötavalt maasoojuspumbalt vähem tööd ja tagab veelgi soodsamad küttekulud.
Puuraukude rajamisel täna Eestis sisuliselt piiranguid ei ole, kuna alates 2013. aastast on puurimislubade väljastamine läbi teinud kiire arengu. Puuraukudel põhinev soojuspumbasüsteem on roheline energia ja võimaldab hoonetele saada A ja B klassi energiamärgise. Soojuspuuraugud on niiöelda kinnine süsteem ehk maasügavusse minevad torud on tamponeeritud ja ei puutu kokku põhjaveega, siis puurkaevu sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata.
Puurkaevude puurimist ei peata ka savi- või paepinnas, niiet sisuliselt ei ole täna ühtki põhjust, mis ei laseks või keelaks soojuspuuraukudega maakütte rajamist ja pinnasest sõltub vaid see, kui sügavat või mitut puurauku on tarvis elamispinna kütmiseks.
Sellist keskmine näitajat, et ühe 1m² köetava pinna kohta on vaja rajada 1m puurauku ei saa kahjuks kasutada. Iga hoone kohta on vaja teada tema küttekoormust. Seejärel arvestades täpset maja asukohta, vaadates sealset geoloogilist läbilõiget, kus iga pinnase kiht annab energiat erinevalt, teostame täpsemad kalkulatsioonid metraazi osas.
Teatud piirangud puuraukude sügavusele piirkonniti on ja seda me ka arvestame metraazi arvutamisel. Näiteks Tallinnas on võimalik rajada puurkaevu ka 130m sügavusele, samas kui Harku vald kooskõlastab kuni 80 meetri sügavuseid puurauke.
Hind sõltub sellest, kui suur on maja soojuskoormus ja kus maja asub, kuna erinev pinnas omab erinevat soojusjuhtivust, siis võib vajalik puurkaevu sügavus olenevalt pinnasest suuresti kõikuda. Lisaks mängib olulist rolli ka soojuspump, mida klient eelistab, kuna erinevad soojuspumbad töötavad erineva efektiivsusega ja omavad seetõttu ka erinevaid nõudmisi soojuspuuraukude sügavusele.
Kõige lihtsam on võtta ühendust meiega ja küsida pakkumist, mille jaoks on oluline teada täpset asukohta ning elamispinna suurust, kuna selle abil saame hinnata asukoha geoloogiat ja vajalikku puurkaevude sügavust.
Eesti Puurkaev on üks vähestest pakkujatest Eesti turul, kes pakub täislahendust alates projekteerimisest ja puuraukude rajamisest kuni efektiivse ja parima sobivusega maasoojuspumba ning selle paigalduseni.
Töö teostamiseks tuleb kohalikult omavalituselt lihtsalt küsida asukoha kooskõlastust puuraugu rajamiseks, millega oleme vajadusel ka kindlasti abiks.
Kohalikult omavalituseselt kooskõlastus saadud, on aeg meie poolt koostada projekt ja võtta üle kogu ülejäänud juriidiline (suhtlus Keskkonnaametiga) ja füüsiline töö.
Kui sa pole täna veel päris kindel, kas soojuspuuraukudega maaküte on sinu jaoks, siis täpselt nii kirjutagi ja aitame sind. Kuna oleme ka ise oma majapidamistega üks hetk teinud läbi selle vahetuse maakütte peale, siis oskame aidata isikliku kogemusega ka kokkuhoiu ja tasuvuse osas.